Ida-ne’e hanesan de’it imajen ida: Ema hotu-hotu ohin loron lori beibeik smartphone, tablet, mídia sosiál, aplikasaun sira, no mensajen testu. Nu’udar rezultadu, risku sira hosi posivelmente haruka ka simu konteúdu seksuál esplísitu sai hanesan preokupasaun sériu ida. Ema balu hanoin katak sexting (ka haruka foto “nudie”) la perigu. “Ida-ne’e ‘de’it’ imajen ka vídeo seksuál ne’ebé haruka ba ema ne’ebé preokupa ho ha’u.” Ema sira sente konfortavel liu tanba sira haree katak ida-ne’e seguru liu duké relasaun seksuál loloos. Sexting bele halo hanesan piada, dalan atu hetan atensaun, ka hanesan namora. Sira ne’ebé iha relasaun bele sente presaun atu haruka foto seksi ida. Peskiza ne’ebé hala’o iha Universidade Adventista ida hetan katak iha tinan ikus, besik estudante na’in 1 hosi na’in 4 haruka imajen seksuál ida ba ema ruma, no na’in 1 hosi na’in 3 hosi ema sira-ne’e relata katak sira halo ida-ne’e dala sanulu liu.

Desvantajen: Hanesan ita-boot hatene, bainhira ita-boot haruka ona foto ne’e ita-boot la’ós ona na’in ba ida-ne’e. Maski ho Snapchat, screenshot sira bele nafatin hasai no rai. Maski ita-boot la hetan notifikasaun katak ema ida hasai screenshot, belun ida bele hasai foto ida hosi sira nia telefone. Ita-boot bele hanoin katak foto ida apaga ona, maibé sempre bele hetan fali liuhosi mídia sosiál. Ema ne’ebé ita-boot haruka ida-ne’e ba bele hatete katak ida-ne’e sei hetan protesaun, maibé ita-boot la iha garantia katak sira sei la hatudu ida-ne’e ba ema seluk, liuliu se ita-boot fahe malu. Sira bele uza mídia saida de’it atu ameasa ka asédiu ita-boot.

Maski foto ne’e nunka fahe, ida-ne’e bele signifika problema ba relasaun. Peskiza hetan katak adolexente sira ne’ebé halo sext iha posibilidade boot liu atu halo relasaun seksuál, hetan abuzu iha relasaun, no sai vítima ba intimidasaun sibernétiku. Ita-boot nunka tenke sente obrigadu atu haruka foto sira ne’ebé ita-boot la konfortavel 100% atu fahe. Se lae, ida-ne’e maka sinál ida katak iha problema iha relasaun.

Sexting maka legál ba adultu sira maibé la’ós ba sira ne’ebé ho idade menus hosi 18. Foto seksuál sira ne’ebé esplísitu hosi adolexente sira konsidera hanesan pornografia infantil, nune’e iha no fahe foto sira-ne’e maka ilegál, maski ida-ne’e konsensuál. Imajen sira-ne’e bele uza hosi trafikante seksuál sira se ida-ne’e sai disponivel ba públiku. Estadu sira koko atu la prosesa adolexente sira hanesan sira halo ba trafikante seksuál sira, maibé ida-ne’e la halakon posibilidade ba problema legál sira. Haree ligasaun iha kraik atu hatene lei sira iha ita-boot nia estadu.

Saida maka ita-boot bele halo:

  • Pauza! Hanoin didiʼak antes Ita haruka, liuliu se Ita sente la konfortavel ka hetan presaun. Se iha respeitu iha relasaun, ema seluk sei komprende se ita-boot dehan lae.
  • Nunka di’ak ba ema adultu ida atu husu ita-boot nia foto seksuál. Hateten ba ema adultu ne’ebé ita fiar.
  • Hamoos selfie seksuál ruma ne’ebé ita-boot iha iha ita-boot nia telefone ka ne’ebé ema ruma haruka ba ita-boot.
  • Husu ba ema ne’ebé iha foto ne’ebé ita-boot haruka atu hamoos ida-ne’e.
  • Blokeia ema ne’ebé haruka foto seksuál ba ita-boot ne’ebé maka ema estrañu ka halo asédiu ba ita-boot.
  • Hetan ajuda husi ema adultu ne’ebé ita-boot fiar ka ita-boot nia eskola se ita-boot hetan asédiu online.
  • Labele halo parte iha indústria pornografia infantil nian lahó intensaun hodi haruka ita-nia an rasik ka ema seluk nia foto.

Impaktu husi Fiar: Ita-boot bele hanoin katak sexting di’ak liu duké relasaun seksuál ho ema ne’ebé la’ós kazamentu, ida-ne’e nafatin parte ida husi imoralidade seksuál, ne’ebé sei estraga ita-boot nia espirituál. “Maibé, hahalok sala-fo’er no hahalok fo’er hotu-hotu ka kaan-teen, keta temi ida-ne’e iha imi-nia leet…Tanba imi hatene ida-ne’e, katak ema ne’ebé halo sala-fo’er, ema ne’ebé la moos, ka ema ne’ebé kaan-teen, ne’ebé adora estátua sira, la iha eransa ruma iha Kristu no Maromak nia reinu.” Éfeso 5:3-5 NKJV Versíkulu ida-ne’e la’ós de’it fó avizu mai ita hasoru fornikasaun (sexu antes kazamentu) maibé mós hasoru hahalok ne’ebé la moos, ne’ebé sei inklui sexting. Galásia 6:8 promete mai ita katak “Tanba ema ne’ebé kuda ba nia isin sei ko’a korrupsaun hosi isin, maibé ema ne’ebé kuda ba Espíritu sei ko’a moris rohan-laek hosi Espíritu.” NKJV. Bainhira hakarak seksuál ativa ona, ida-ne’e bele sai susar atu kontrola.

Se ita-boot partisipa ona iha sexting ka hahalok seksuál sira seluk antes kaben, keta sente katak ita-boot sei la ba lalehan. 1 João 1:9 hateten mai ita katak “Se ita konfesa ita nia sala sira, Nia laran-metin no justu atu perdua ita nia sala sira no hamoos ita hosi buat hotu ne’ebé la loos.” Asegura atu gasta tempu iha orasaun no lee Bíblia beibeik atu nune’e Espíritu Santu bele fó orientasaun ba ita-boot bainhira ita-boot la iha serteza kona-ba saida maka atu halo iha situasaun sira-ne’e no atu ajuda ita-boot hasoru hakarak seksuál sira. Karik ita-boot tenke hakotu relasaun sira se ita-boot hetan nafatin presaun hafoin dehan lae, hanesan Provérbios 13:20 fó konsellu mai ita, “Ema ne’ebé la’o ho ema matenek sira sei sai matenek, Maibé belun ho ema beik sira sei lakon.” NKJV

Atu hatene lei sira kona-ba sexting iha ita-boot nia estadu haree website ida-ne’e: https://cyberbullying.org/sexting-laws

Bianchi, D., Morelli, M., Nappa, M.R., Baiocco, R., Chirumbolo, A. (2021). A bad romance: Sexting motivations and teen dating violence. Journal of Interpersonal Violence, 36(13-14), 6029-6049.

Strasburger, V.C., Zimmerman, H., Temple, J.R., & Madison S. (2019). Teenagers, sexting, and the law. Pediatrics, 143(5). doi:10.1542/peds.2018-3183.